Ceerkvallaš-sååbbar čuäʹjti tieʹǧǧid sääʹmtuõjju
Tuʹmmstõksääʹmvuuʹd kääzzkõõʹsti tuâjjpaarr päʹlǩǩ-kuuli mähssmõš ceerkav õhttsažvaaʹrin staanâd Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav sääʹmtuâj juätkkjummuž.
Lijsuåppum, što Lappi ortodookslaž sieʹbrrkååʹdd sääʹmvuuʹdest reâuǥi paapp dajaakân päʹlǩǩ-kuulid määuʹset Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav kõõskõsfoondâstuvddum veäʹǩǩtieʹǧǧin eeʹjj 2020 loopp räjja.
Skamm-mannust 2018 Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav ceerkvallaš-sååbbar priimi Lappi sieʹbrrkååʹdd tuejjääm aalǥtõõzz da tuʹmmji, što sääʹmvuuʹd kääzzkõõʹsti paapp da jaakân päʹlǩǩ-kuulid määuʹset eeʹjj 2021 aalǥâst põõžžeeʹl ceerkav kõõskõsfoondâst. Mieʹrrtieʹǧǧ vääʹldet lokku tällõsarvvlõõžžâst veäʹǩǩtieʹǧǧen tõin õõlǥtõõzzin, što riikkveäʹǩǩvuõđ ooudårra vieʹǩǩtummša vuäǯǯat mättʼtõs- da kulttuurministeria lååʹv. Ouddmiârkkan eeʹjj 2018 vueʹzzest lååʹpp lij vuåǯǯum.
Rajjum tuʹmmstõk staanâd Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav sääʹmtuâj juätkkjummuž puõʹttivuõđâst še da jeäʹrben tuâj, koon tuejjeet nuõrttsaaʹmi seʹst.
– Jäänbõs vueʹss nuõrttsaaʹmin jäälast ânnʼjõžääiʹj Lääʹddjânnmest, de Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav lij aivv jiiʹjjesnallšem jiõglvaž vaʹsttõõzzâst nuõrttsaaʹmin. Ceerkvam lij še luõvâs assimilâʹsttempolitiikk histoorlaž teäddast, kåått šteemplâstt Lääʹdd riikk da evankeel-luteerlaž ceerkav õõldâshistoria. Tän vueʹjjest lij šiõǥǥ juäʹtǩǩed ooudâs, tuõđii Oulu ortodookslaž sieʹbrrkååʹdd pââimõs papp Marko Patronen suu âânnam saaǥǥvuârast ceerkvallaš-såbbrest.
Ortodookslažvuõtt lij leämmaž čueʹđid iiʹjjid tääʹrǩes vueʹss sääʹmkulttuurâst. Lääʹddjânnmest nuõrttsaaʹmi ortodooksi peâmmjen tuåimmji eeʹjjest 1929 ääʹljeeʹl Peäccam papp, rovastt Yrjö Räme. Vääin mâŋŋa son kääzzkõõʹsti sääʹmnarood Ruäʹvnjaarǥâst 1970 eeʹjj räjja.
Oulu ortodookslaž aaʹrhelkååʹdd alttummuž eeʹjjest 1980 alttii ođđ poodd ceerkav sääʹmtuâjast. Aaʹrhelkååʹdd vuõssmõs metropolitt, ânnʼjõž Heʹlssen da obb Lääʹddjânnam aaʹrhelpispp Leo di nuõrr pappkåʹdd vueiʹnne tâʹlles vääžnaivuõđ tuâjast, koon tuejjeet nuõrttsaaʹmi seʹst. Âʹvvla altteeš paapp da jaakân tuâjjpaar da sluuʹžvǩeerjlažvuõđ aʹlǧǧeš jåårǥlâʹtted nuõrttsäämas. Ko Âʹvvla vuåǯǯuš jaaknen nuõrttsäʹmmla Erkki Lumisalmi, de nuõrttsääʹmǩiõll šõõddi õhttân põõšši ǩiõllân sluuʹžvin.
– Põrggmõõžž nuõrttsääʹmǩiõl jeälltummuž ouʹdde juäʹtǩǩe õinn. Yle Radio Sääʹmjânnam nuõrttsääʹmǩiõllsaž radiosluuʹžvi mieʹrr lij šõddmen. Lappi sieʹbrrkååʹdd õiʹdde äävuum neʹttseeid (https://www.ortlappi.fi) kääzzkâʹstte nuõrttsäämas še. Tââʹv sääldatkååʹddest sluuži nuõrttsääʹmǩiõllsaž prizoovniiʹǩǩid uuʹdet sääʹmǩiõllsaž sääldat moʹlidvaǩeeʹrj, koʹst lie ortodookslaž moʹlidva nuõrttsäämas še. Sieʹbrrkåʹdd taʹrjjad nuõrttsaaʹmid sij tuäivvam spesiaalkääzzkõõzzid mâʹte põrttristtmõõžžid ruõkkâmpoodd õhttvuõđâst da puõccui blouslõõvvmid pikalõspaaiʹǩin. Čiõkkmin jääʹǩǩtet jiiʹjjesnallšem sääʹmvuõʹjjid, maainâst Lappi ortodookslaž sieʹbrrkååʹdd Âʹvvlest tuåimmjeei papp, rovastt Rauno Pietarinen.
Puõʹttivuõđâst õhtt ceerkav sääʹmtuâj kõskksummus vaʹǯǯtõõzzin lij nuõrttsääʹmǩiõllsaž tuâjjlai škoouʹlʼjummuš da rekrytâʹsttem. Âʹvvlest tuåimmjeei paapp da jaakân âʹlǧǧe härjjned še nuõrttsääʹmkulttuuʹre da pâʹstted raaveed tõn jiiʹjjes tuâj čõõđ.
– Šiõǥǥ ekumeenlaž kõskkvuõđi tuõʹllʼjummuš luteerlaž ceerkvin lij vääžnai puõʹttivuõđâst še. Barents vuuʹd meeraikõskksaž ekumeenlaž õhttsažtuâjj taʹrjjad vuäittmõõžžid puki säʹmmlai identiteeʹtt nâânummša. Ceerkvest âlgg vueiʹtted tuåimmjed nuõrttsaaʹmi tuärjjõssân jm. kuåivâs- da ruʹvddčuâǥǥashaʹŋǩǩõõzzid kuõskki saǥstõõllmest. Ortodookslaž ceerkav vuäitt õõuʹdeed nuõrttsaaʹmi õhttvuõđid aarktlaž vuuʹd jeeʹres alggmeeraivuiʹm, tuâtt eʹčč Rauno.
Ortodookslaž ceerkav vuäitči leeʹd nuõrttsaaʹmi peäʹlestmainsteei riikkvääʹld årra še.
– Nuõrttsaaʹmi jiiʹjjez Täʹlvvsijdd -haʹŋǩǩõs lij leämmaž tuʹmmjem vueʹlnn juʹn määŋg eeʹǩǩed, leša teäggtõõzz lij leämmaž vaiggâd kaunnâd. Turiism šõõddeeʹn jåttlânji lij vaarr, što säʹmmlai jiiʹjjez kulttuuʹre vuâđđõõvi haʹŋǩǩõõzz kuâđđje kaauplaž motiivi jååʹđtem da pâi vueʹzzi sääʹmvuõʹtte vuâđđõõvi haʹŋǩǩõõzzi vuâlla.
Tuâjjpaar põõšši åårrmõõžž Aanar kååʹddest tuäivat nââneed võl jäänab nuõrttsaaʹmi identiteeʹtt da tõn ortodookslaž preddan.
– Pââʹzzteei Treeffan Peäʹccamneeʹǩǩ pââʹzztem-mäʹtǩǩprääʹznǩest, koon riâššat juõʹǩǩ eeʹjj påʹrǧǧmannu mââimõs neäʹttel-loppân, lij pueʹttmen Lappi põõʹzzi õhttsaž pääiklaž prääʹzniǩ, koozz lie juʹn rajjum ođđ sluuʹžvteeʹkst. Tõt lij õhtt smeʹllkõʹtti miârkk ortodookslaž da sääʹmkulttuur jieʹllemviõkkvuõđâst da ođđnemooddâst, tuâtt eʹčč Rauno.
“Tij Peäccam võrrtobdsteeʹji kuårr õhttsiʹžže pââʹzzteeieʹččem Treeffnin da Feodoritin leäʹped kåččam miʹjjid, maaiʹlm huõli lååʹzzääm, prääʹzkjed godovai ceerkavprääʹzniǩ tij cisttân. Tij leäʹped jååʹđtam miʹjjid, Âʹvvel, Keväjääuʹr, Njeäʹllem da Čeʹvetjääuʹr pââʹsspõõrtid, što mij toʹben moʹlidvââstčim ââʹlummuž tiʹjjid Tââʹv seuʹŋŋõõzzâst čuõveei põõʹzzid.” (Piispisåbbar ǩiõttʼtõõllmõõžž vuõʹrddi häämas Lappi põõʹzzi õhttsaž prääʹzniǩ tropaarân)
Teʹkstt: Maria Hattunen
Array